Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava

Psühhosotsiaalne kriisiabi Eestis on senini käivitunud juhtumipõhiselt, kus iga kord on tulnud juhtumile reageerimist ja probleemide lahendamist alustada peaaegu nullist. Nt parvlaev „Estonia“ katastroof 1994.a., Pala koolibussiga toimunud õnnetus 1996.a., Haapsalu lastekodu põleng 2011.a., tulistamine Viljandi Paalalinna koolis 2014.a. Juhtumite järgselt on korraldatud infoliikumist ja koostatud kriisiabi spetsialistide andmebaase. Kahjuks ei ole nendest välja kasvanud riiklikul toel toimivat järjepidevat süsteemi. Eestis puudub psühosotsiaalse kriisiabi osutamise kava ja struktuur selle rakendumiseks, määramata on vastutusvaldkonnad ja rahastuspõhimõtted, ebamäärased on abistajate (spetsialistide) kvalifikatsiooninõuded.

Hetkel toimub psühhosotsiaalse kriisabi osutamine läbi otsekontaktide ja koormus langeb piiratud arvule spetsialistidele. Probleemi tekkimisel võetakse ühendust psühhosotsiaalse kriisiabi teenust osutavate tuttavate inimestega, kes sageli teevad tööd isiklikule vastutustundele tuginedes. Puudub riiklik süsteemselt koordineeritud psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus.

Aastal 2017 seadis VATEK oma üheks tegevuste eesmärgiks koostada ekspertide osalusel psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava, luua sellega alus riikliku psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisele ning anda see kava üle Sotsiaalministeeriumile edasiarendamiseks ja rakendamiseks.

Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamise protsessi vedas eksperdina Maire Riis, protsessi olid kaasatud VATEKi juhtgrupi liikmed, Sotsiaalministeeriumi esindajad, Ohvriabi ja Rajaleidja esindajad, kriisipsühholoogid. Kava anti Sotsiaalministeeriumile üle 28.06.2017, kuid selle arendamise ja rakendamisega seotud tegevused jätkuvad ka edaspidi.

Tutvu psühholoogilise kriisiabi osutamise kava 28.06.2017 versiooniga SIIN.