Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava

Psühhosotsiaalne kriisiabi Eestis on senini käivitunud juhtumipõhiselt, kus iga kord on tulnud juhtumile reageerimist ja probleemide lahendamist alustada peaaegu nullist. Nt parvlaev „Estonia“ katastroof 1994.a., Pala koolibussiga toimunud õnnetus 1996.a., Haapsalu lastekodu põleng 2011.a., tulistamine Viljandi Paalalinna koolis 2014.a. Juhtumite järgselt on korraldatud infoliikumist ja koostatud kriisiabi spetsialistide andmebaase. Kahjuks ei ole nendest välja kasvanud riiklikul toel toimivat järjepidevat süsteemi. Eestis puudub psühosotsiaalse kriisiabi osutamise kava ja struktuur selle rakendumiseks, määramata on vastutusvaldkonnad ja rahastuspõhimõtted, ebamäärased on abistajate (spetsialistide) kvalifikatsiooninõuded.

Hetkel toimub psühhosotsiaalse kriisabi osutamine läbi otsekontaktide ja koormus langeb piiratud arvule spetsialistidele. Probleemi tekkimisel võetakse ühendust psühhosotsiaalse kriisiabi teenust osutavate tuttavate inimestega, kes sageli teevad tööd isiklikule vastutustundele tuginedes. Puudub riiklik süsteemselt koordineeritud psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus.

Aastal 2017 seadis VATEK oma üheks tegevuste eesmärgiks koostada ekspertide osalusel psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava, luua sellega alus riikliku psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisele ning anda see kava üle Sotsiaalministeeriumile edasiarendamiseks ja rakendamiseks.

Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamise protsessi vedas eksperdina Maire Riis, protsessi olid kaasatud VATEKi juhtgrupi liikmed, Sotsiaalministeeriumi esindajad, Ohvriabi ja Rajaleidja esindajad, kriisipsühholoogid. Kava anti Sotsiaalministeeriumile üle 28.06.2017, kuid selle arendamise ja rakendamisega seotud tegevused jätkuvad ka edaspidi.

Tutvu psühholoogilise kriisiabi osutamise kava 28.06.2017 versiooniga SIIN.

WHO tervisepäev 07.04.2017 on pühendatud depressioonile

Selle aasta WHO tervisepäev 07.04.2017 on pühendatud depressioonile ning WHO ülemaailmne kampaania “Räägime depressioonist” kestab terve aasta. Depressioon on ülemaailmselt üks peamiseid töövõimetuse põhjuseid ja hinnanguliselt üle 300 miljoni inimese maailmas elab depressiooniga, depressiooni levimuse kasv võrreldes aastaid 2005 ja 2015 on olnud 18%.

Depressioon on haigus, mis võib tabada igaüht. Kui inimesel on järjest 14 päeva jooksul või kauem püsivalt halb meeleolu ja huvi puudus tavapäraselt nauditavate tegevuste vastu, millele lisandub võimetus saada hakkama igapäevaelu toimingutega, võib kahtlustada depressiooni. Sellisel juhul tuleks pöörduda depressiooni diagnoosimiseks ja ravi saamiseks spetsialisti (perearsti, psühhiaatri) poole. Depressioon põhjustab suurt ängi ja võib mõjuda hävitavalt suhetele pereliikmete, sõprade ja teiste lähedastega. Kõige äärmuslikum depressiooni tagajärg võib olla soov elust lahkuda.

Õnneks on depressioon ennetatav ja ravitav ning just seda positiivset sõnumit kampaania edendada aitabki. Kampaania eesmärk on julgustada depressiooni all kannatavaid inimesi abi otsima. Suurimateks takistusteks abi otsimisel on vaimse tervise probleemide märgistatus (stigma) ja toetuse puudumine. Varajane ja adekvaatne sekkumine suurendab üldist heaolu ja aitab paljudel inimestel elada tervemat ja produktiivsemat elu.

WHO kampaania materjalid on kättesaadavad SIIN.

Hasartmängumaksu Nõukogu otsustas toetada VATEKi tegevusi aastal 2017

Hasartmängumaksu Nõukogu otsustas oma koosolekul 08.12.2016 toetada VATEKi tegevusi aastal 2017. Suurprojekti taotlejaks oli Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), kes on VATEKit juhtima õigustatud seltsinglane. Projekti pealkirjaks on “Sotsiaalvaldkonnas kompetentsi tõstmine vaimse tervise ja rahvusvahelise kaitse temaatikast”.

Toetudes Sotsiaalministeeriumi 2017.a. ja Vaimse tervise strateegia 2016-2025 prioriteetidele on projekti üldeesmärgiks tõsta esmatasandi spetsialistide (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad) kompetentse vaimse tervise ja rahvusvahelise kaitse saamise temaatikast; supervisioonide käigus luua võimalused sotsiaalvaldkonna spetsialistide vaimse tervise kaitseks; koostada psühholoogilise kriisiabi osutamise kava.

Projekti alaeesmärkideks on:

  1. Tõsta koolituste käigus sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentse vaimse tervise kaitse- ja riskiteguritest, abisaamise ja abistamise võimalustest vaimse tervise riskide ja häirete tekkimisel.
  2. Tõsta koolituste käigus sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsust ning valmistada neid ette rahvusvahelise kaitse saajate toetamiseks, vähendades sellega kaitse saajate märgistatuse riske ja suurendades nende ühiskonda kaasatust.
  3. Supervisioonide käigus toetada sotsiaalvaldkonna spetsialistide endi vaimset tervist, kujundada nende arusaamist positiivsest vaimsest tervisest ja tõsta spetsialistide teadlikkust eneseabi võimalustest.
  4. Koostada psühholoogilise kriisiabi osutamise kava, luua sellega alus riikliku psühholoogilise kriisiabi korraldamisele, anda see üle Sotsiaalministeeriumile.

Projekti üldeesmärgi ja alaeesmärkide täitmiseks toimuvad vaimse tervise edendamise ja rahvusvahelise kaitse osutamise koolitused sotsiaalvaldkonna spetsialistidele erinevates Eesti piirkondades. Koostööpartneriks koolituste läbiviimisel on MTÜ Eesti Pagulasabi.

Projekti üldeesmärgi ja alaeesmärkide täitmiseks koostatakse psühholoogilise kriisiabi osutamise kava ekspertide osalemisel ja antakse see üle Sotsiaalministeeriumile.

Projekti üldeesmärgi täitmiseks jätkatakse vaimse tervise kuu ja vaimse tervise messi toimumise traditsiooni. Lisaks vaimse tervise messi korraldamisele oktoobris 2017.a. viivad vaimse tervise organisatsioonid (VATEK-i liikmed ja organisatsioonid paikkondades) oktoobrikuu jooksul 2017.a. läbi vaimse tervise töötubasid paikkondades eesmärgiga suurendada elanikkonna teadlikkust vaimse tervise edendamise ja probleemide ennetamise võimalustest.

Täiendavate tegevustena sisaldab projekti tegevuskava võrgustikutööd VATEK-i liikmete vahel seltsingu tugevdamise eesmärkidel, uute liikmete värbamist erinevatest paikkondadest, VATEK-i kodulehe arendamist ja haldust ning vaimse tervise alast teavitustegevust – meediatöö, aktiivne osalemine (sotsiaal)võrgustikes ja erinevatel üritustel. VATEK-i olemasoleva kodulehe arendamine.

Vabaühenduste Fondi toetas VATEK-i tegevusi perioodil märts 2014 kuni aprill 2016.

VATEK loodi 2012.a sügisel ja tänaseks on VATEK-i kui seltsinguga liitunud 46 organisatsiooni. VATEK on kujunenud vaimse tervise valdkonna organisatsioonide katusorganisatsiooniks. Vabaühenduste fond toetas Avatud Eesti Fondi vahendusel VATEK-i tegevusi perioodil 17.03.2014-30.03.2016.a.

Projekti üheks olulisimaks tegevuseks kogu projekti perioodil oli Vaimse tervise strateegia 2016-2025 koostamine. Strateegia koostamise tegevused algasid maakondlikel teabepäevadel mais 2014.a, mil toimusid ka diskussioonid töögruppides. Selgus, et vaimse tervise teenused ei ole Eestis kõikidele kättesaadavad (nt spetsiifiline pikaajaline ravi ja taastumist soodustavad teenused) ning inimestel on endiselt kartus saada märgistatud. Maakondlike teabepäevade järgselt jätkusid kohtumised erialaorganisatsioonide esindajatega, poliitikakujundajatega ning vaimse tervise ekspertidega.
VATEK korraldas 2014 ja 2015.a Ülemaailmse vaimse tervise päeva raames, mis on 10.oktoobril, vaimse tervise messi.

  • Vaimse tervise messi sõnum 2014.a oli: vaimne tervis on midagi sellist, mida teadlikult endale soovime. Messi üheks suunaks oli “Vaimne tervis ja heaolu” ning tulenevalt ülemaailmse vaimse tervise päeva põhisõnumist oli teiseks suunaks “Elu skisofreeniaga”. Mess toimus Tallinna Ülikoolis.
  • Vaimse tervise messi tunnuslauseks 2015.a oli “Lase õhk murepallist välja, võta vastu hea enesetunne!”. 2015.a aastal oli eesmärgiks laiendada vaimse tervise teema levikut ning minna lähemale inimestele, kes ülikooli ruumidesse ei satu. Sellest eesmärgist lähtuvalt korraldati vaimse tervise mess Rocca Al Mare keskuses Tallinnas.

Vaimse tervise teabepäevade läbiviimine 15 Eesti maakonnas oli samuti projekti üheks olulisemaks tegevuseks. Vaimse tervise teabepäevad toimusid perioodil mai-november 2014.a ning olid suunatud laiemale avalikkusele, vaimse tervise organisatsioonidele, kutselistele tegutsejatele ja vaimse tervise teenuse tarbijatele. Avalike teabepäevade laiem eesmärk oli vähendada vaimse tervise probleemide suhtes märgistavaid hoiakuid ning viia inimesteni teadmine nii abivõimalustest kui positiivse vaimse tervise tähendusest. Kokku osales teabepäevadel ligikaudu 650 inimest.

VATEK andis Sotsiaalministeeriumile üle Vaimse tervise strateegia 2016-2025

VATEK-i esitles ja andis 30.märtsil 2016.a Sotsiaalministeeriumile üle Vaimse tervise strateegia 2016-2025. Strateegia on koostatud Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) poolt Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) juhtimisel. Strateegia koondab nii rohujuure tasandil kogutud kui spetsialistide nõuandeid ja ettepanekuid ning see on riigile soovituslik.

Vaimse tervise strateegia eesmärk on hoida ja parandada Eesti elanike head vaimset tervist ja heaolu, jagades vastutuse selle eest inimese enda, kogukonna ja riigi vahel. Soovime, et psüühika- ja käitumishäireid märgatakse varakult ning inimesed saavad vajalikku abi. Leiame, et vaimse tervise edendamine peaks olema ühiskonnas prioriteet, millega tegeletakse järjepidevalt läbi kogu inimese elukaare.

Vaimse tervise teema on oluline ja vajab senisest rohke tähelepanu nii indiviidi, kogukonna kui riigi tasandil. Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib aastaks 2030 depressiooni levimuseks elanikkonnas 15%. Eestis on see hetkel 5,6%. Kõige tõsisem depressiooni avaldumise viis on suitsidaalne käitumine. Aastal 2014 sooritas Eestis suitsiidi 236 inimest. Keeruliste probleemide lahendamine vajab kompleksset sekkumist.
Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016

VATEK-i liikmed tutvustasid Vaimse tervise strateegiat sotsiaalkomisjonis

VATEK-i liikmed tutvustasid Vaimse tervise strateegiat 2016-2025 Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liikmetele. Riigikogu avaldas selle kohta pressiteate:

Riigikogu pressiteade
22. veebruar 2016

Sotsiaalkomisjon: vaimse tervise häire korral on oluline varajane märkamine

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil ekspertidega vaimse tervise strateegiat aastateks 2016 – 2025, mille eesmärk on, et Eesti elanikud oleksid hea vaimse tervisega ja annaksid enda heaolule järjest kõrgemaid hinnanguid. Oluline on, et psüühika- ja käitumishäireid märgataks varakult, inimesed saaksid vajalikku abi ning vaimset tervist edendataks järjepidevalt läbi inimese elu.
Sotsiaalkomisjonis rõhutati laste meeleolu ja käitumise muutumise varajase märkamise tähtsust. Kahtluse korral peab õpetaja konsulteerima spetsialistiga, kuid rahvusvahelised SEYLE uuringud on näidanud, et vaid 12 protsenti õpetajatest hindab oma teadmisi vaimsest tervisest piisavaks.
Kõige olulisem on inimese vaimse tervise häiret õigeaegselt märgata ja mitte jääda ootama olukorra lahenemist iseenesest. Kuna paljud inimesed ei oska vaimse tervise probleeme märgata ega probleemi korral käituda, siis on kindlasti vaja inimesi rohkem teavitada ning õpetajaid, arste ja teisi spetsialiste selles valdkonnas koolitada, et nad oskaksid anda kiiret abi ning vajadusel suunaksid profesionaalse nõustaja juurde,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Vaimse tervise strateegia on tulemuslik, kui pikeneb oodatav eluiga, lisandub tervena elatud aastaid ning väheneb suitsiidide arv, alkoholi tarbimine, alaealiste sõltuvuskäitumine ja psüühikahäiretest tingitud püsiv töövõimetus. Samuti näitab tulemuslikkust see, kui Eesti elanikud annavad enda heaolule järjest kõrgemaid hinnanguid ning vaimne tervis on ühiskonnas prioriteet.
Vaimse tervise strateegiat tutvustasid sotsiaalkomisjonile Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni esindajad, kelle eestvedamisel on strateegia koostatud. Järgmisel nädalal antakse strateegia üle sotsiaalministeeriumile. Fotod istungist

VATEK korraldas vaimse tervise kuu ja vaimse tervise messi “Hea enesetunde heaks!”

Juba teist aastat järjest korraldas VATEK Ülemaailmse vaimse tervise päeva raames, mis on 10.oktoobril, vaimse tervise messi. Seekordne vaimse tervise mess toimus 10.oktoobril 2016.a. Rocca Al Mare keskuses. Messilaudades Rocca Al Mare keskuse aatriumis olid kohal usaldusväärsed spetsialistid, kes pakkusid kõigile huvilistele välja lahendusi erinevate vaimse tervise muredega toimetulemiseks ning selgitasid kuhu abi saamiseks pöörduda.
Rahva Raamatu jutunurgas rääkis Lea Dali Lion, kuidas tal õnnestus säilitada vaimset tasakaalu raskel eluperioodil. külastajate küsimustele vastasid ka Eesti Ekspressi õnne valemi autor ja psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda ning Perekond.eu paarisuhteterapeut ja lastevanemate koolitaja Raivo Ilmsalu. Messi meelelahutusliku osa täitis Foorumteater.

Lisaks said huvilised terve oktoobrikuu jooksul osaleda tasuta töötubades, mille teemaderingi mahtusid paarisuhted, lastekasvatamise küsimused, pingetega toimetulek, igapäevased traumad, tööstress ja läbipõlemine, mängusõltuvus ja paljud teised teemad.

VATEK_Vaimse_Tervise_Mess_432x280

VATEK_mess_flyer_tootubadega

Valminud on vaimse tervise ja hea enesetunde veebileht

Valminud on vaimse tervise ja hea enesetunde veebileht enesetunne.ee, mis on kättesaadav nii eesti  kui vene keeles (samotsuvstvie.ru/). Veebileht on suunatud kolmele sihtgrupile: noored, lapsevanemad ja spetsialistid. See sisaldab usaldusväärset vaimse tervise alast informatsiooni, suunab tervislike eluviiside ja käitumisvalikute juurde ning annab soovitusi eneseabiks ja noorte toetamiseks.

Veebileht täidab veebivärava funktsiooni. Loodud on otseteed veebipõhiste nõustamiskeskkondade lahendus.net (personaalne e-kirja teel nõustamine, kus nõustamisega tegelevad regulaarset supervisiooni saavad psühholoogiatudengid) ja saeioleyksi.net.ee (kogemusnõustamise foorum) juurde. Lisaks veebilehele koondatud inforessurssidele pakutakse ka eneseabi põhimõttel baseeruvaid nutitelefoni äppe nelja levinud probleemiga toimetulekuks: tahtlikud enesevigastused (äpp „Ära tee!“), elutüdimus (äpp „Tee nii!“), kerge kuni mõõdukas depressioon (äpp „Deprest vabaks“), uneprobleemid (äpp „Une monitor“).

Enesetunne.ee

Vaimse tervise teabepäevad “Kuidas enda elu (mitte)untsu keerata?!” toimusid kõikides maakondades

Perioodil 21.mai 2014.a kuni 01.detsember 2014.a toimusid vaimse tervise teabepäevad “Kuidas enda elu (mitte) untsu keerata?!” kõikides Eesti maakondades. Teabepäevade ettekanded olid suunatud inimeste heaolu ja vaimse tervise edendamisele ning vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamisele. Kokku osales  vaimse tervise teabepäevadel ligikaudu  650 inimest. Teabepäevadel osalejate koondarv rõõmustas projekti meeskonda positiivselt. Teadmine vaimse tervise ja heaolu tähtsusest ning positiivsest vaimsest tervisest õnnestus viia paljude inimesteni Eesti erinevates piirkondades. Kõikide teabepäevade ühiseks avaettekandeks oli “Positiivne vaimse tervis-mis see on?”.

Teabepäevade üheks olulisemaks alaeesmärgiks oli diskussioonide käigus koguda andmeid vaimse tervise ja heaolu poliitika alusdokumendi loomiseks. Diskussioonid piirkondade vaimse tervise valdkonna tugevuste ja kitsaskohtade väljaselgitamiseks toimusid kõikides maakondades sarnast metoodikat kasutades laste, täiskasvanute ja eakate teemagruppides. Diskussioonide käigus olid käsitlusel järgmised teemad: teenuste kättesaadavus ja toimimine; vaimse tervise teenuse kitsaskohad; vaimse tervise alase teadlikkuse edendamine; tervist edendav keskkond; vaimse tervise probleemidega inimeste märkamine. Teabepäeval osalejate koguarv suurendab diskussioonide tulemuste usaldusväärsust. Valminud on esmane kokkuvõtte arutelude tulemustest, mis on lähtematerjaliks vaimse tervise poliitika alusdokumendi koostamiseks 2015.a 

VATEK korraldas vaimse tervise messi “Eluterve terve elu”

Juba rohkem kui 20 aastat järjest tähistatakse 10.oktoobril Ülemaailmse Vaimse Tervise Föderatsiooni algatusel ülemaailmset vaimse tervise päeva. Päeva eesmärgiks on inimeste teavitamine vaimse tervise tähtsusest ja olemusest ning vaimse tervise säilitamise ja vaimse tervise probleemide ennetamise võimaluste laiem teadvustamine.

Selle aasta vaimse tervise päeval korraldas VATEK koostöös Tallinna Ülikooli projektiga „Tervise ilmajaam – koolitused kogukondadele“ vaimse tervise messi “Eluterve terve elu”. Messi kavandamisel lähtuti kahest läbivast põhisuunast. Lähtuvalt VATEK-i eesmärkidest oli üheks suunaks “Vaimne tervis ja heaolu” ning tulenevalt ülemaailmse vaimse tervise päeva selle aasta põhisõnumist oli teiseks suunaks “Elu skisofreeniaga”.

Vaimse tervise mess, mille avasõnad ütles Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tõi kokku üle 250 inimese. Kogu päeva jooksul sai külastada VATEK-i liikmete messibokse ning tutvuda pakutavate teenuste ja infomaterjalidega. Suures aatriumis oli võimalik kuulata plenaarettekandeid skisofreenia ja heaolu teemadel. Suurt huvi pakkusid osalejatele töötoad, kus käsitleti süvitsi mitmeid huvitavaid teemasid, näiteks:

  • laste psühhiaatriliste ja pereprobleemide varajane märkamine
  • vaimse tervise häirete mõistmine läbi kogemusnõustajate vaatevinkli
  • vaesuse ja vaimse tervise omavaheline seotus
  • kanepi mõju arenevale ajule
  • käsitlus inimesest kui vaimu ja keha sümbioosist
  • tervisliku eluviisi toetamine läbi kogukondade
  • teadlikkus ja vastutus oma tervisliku tööelu kujundamisel
  • positiivset vaimset tervist toetavad tehnikad

Loodetavasti sai selle aasta algatusega pandud alus traditsioonile, vähemalt järgmise aasta vaimse tervise messi kuupäev on juba paika pandud – 10.oktoober 2015.a.